Eesti ajalugu uusim aeg välispoliitika 1918-1939
Ühelt poolt nõudis N.L., et
Eesti loobuks oma õigustest ja kohustustest Rahvasteliidu ees. Teisest küljest ei saanud Eesti
suhtlemisel N.L.ga Rahvasteliidult mingit abi.
Hitleri võimuletulekuga Saksamaal muutus Moskva Baltikumi poliitika. Lubas Balti
riikidele koostööd, kuid üksnes enda patronaaži all. Selleks soovis ta aga saada Poola või
suurriikide nõusolekut. 1933 tegi Poolale ja 1934 Saksamaale tagada ühiselt Eesti, Läti ja
Leedu iseseisvus ja territoriaalne tervikliikus, et oleks edaspidi võimalik kaubelda selle üle.
Samas stiilis, Balti riikidelt nõusolekut küsimata, toimus ka 3 Balti riigi lülitamine
objektide hulka Moskva ja Pariisi vahel Idapakti sõlmimise üle suvel 1934.
1934.a. võttis Nõuk. Liit vastu otsuse poliitiliste, kultuuriliste ja majanduslike abinõude
kohta. Et Balti riikide poliitiliseks mõjutamiseks tuleb kutsuda Moskvasse Balti riikide ja Soome
välisministreid, parteide esindajaid, ärimehi, sõjaväejuhte
annaabi.ee 
