Aleksandr Skrjabin
Tema kunstnikuloomuses ühinesid kõige vastuolulisemad jooned: ta unistas kogu inimkonna
elu ümberkorraldamisest ja sealjuures uskus, et selleks on suuteline vaid geniaalne kunstnik.
Juba õpinguaastail Moskva Konservatooriumis (1888-1892) paistis Skrjabin silma erakordsete
pianistlike võimetega ning pühenduski eelkõige klaveriteoste loomisele. Suurt osa tema
kujunemisel etendas Chopini muusika. Tasapisi vabastas ta ennast tema eeskujust ja hakkas
realiseerima omaloodud utoopilist tervikkunsti. Sellesuunalise mõttearengu käigus leiutas ta
oma harmooniareeglid, mis hakkasid üha enam valitsema tervet tema loomingut.
Täiskasvanuna, kirjutades leegitsevat sümfooniat ,,Tulepoeem" mõtles helilooja selle
ettekandmiseks välja erilise värvusseadme. Tema kujutluses seostusid helid värvitoonidega.
Skrjabini muusikas ei ole kuulda vene rahvaviise, see aga ei tähenda, et ta oma kodumaa
muusikast kaugele jäi. Tema muusikale on omased teised venepärasusele viitavad jooned:
annaabi.ee 
