KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960
3 AASTAD 1946 KUNI 1950
Majandustegevuse areng aastatel 1946-1950 pidi toimuma vastavalt NSV Liidu
rahvamajanduse taastamise ja arengu neljanda viisaastaku plaanile. Põhiülesanne oli
sõjas kannatanud piirkondade majanduse taastamine ja sõjaeelse taseme saavutamine.
Sõjaeelne tase saavutati juba 1946. aastal. Ehitati palju uusi tööstusettevõtteid. Kuid
tööstuse arendamisel ei lähtutud Eesti enda vajadustest, silmas peeti vaid NSV Liidu
tervikhuve. Paljude Eesti asutavate tehaste tarvis toodi tooraine Venemaalt ja
sinnasamasse veeti tagasi ka toodang. Näiteks suur sõjatehas "Dvigatel" oli nagu riik
riigis, mille üle Eesti kohalikel juhtidel polnud sõnaõigust. Tööstuse kiire arendamine
kätkes eesti rahvale ohtu. Pidevalt kasvas tööstus nõudis üha rohkem töölisi.
Eestlastest endist ei jätkunud, tööjüudu hakati sisse tooma Venemaalt. Kuna
elamistingimused Eestis olid veidi paremad kui mujal NSV Liidus, tuldi siia
meelsasti