Linnu-ja seagripp
Seagripi diagnoosi kinnitamine nõuab laborikatseid hingamisteede proovist (proov võetakse
ninast ja kõrist). Kõige levinum surma põhjus on hingamisteedehäired. Muud surmapõhjused on
kopsupõletik (sepsisest), kõrge palavik (mis viib neuroloogiliste probleemideni), dehüdratatsioon
(tugev oksendamine ja kõhulahtisus), elektrolüütide tasakaalu häired ja neerupuudulikkus.
Väikelastest ja eakatest on hukkunuid rohkem. [7]
11. juuni 2009 kuulutas Maailma Terveseorganisatsioon (WHO) välja seagripi (A/H1N1)
pandeemia. See oli esimest korda viimase 40 aasta jooksul, kui maailmas on välja kuulutatud
pandeemia. Kõrgem nakatumise risk on 30-50 aastastel inimestel, rasedatel või kroonilisi haigusi
põdevatel isikutel. [9]
Igal aastal sureb tavalisse grippi umbes 500 000 inimest. Seagripiga on seni kaasnenud
surmajuhtumeid eriti Hiinas ja Vietnamis, kuid suuremaid epideemiaid pole seni puhkenud.