Aristoteles
Filosoofia uurib oleva kui sellisele iseenesest omast ehk
oleva kui sellise printsiipe ja põhjuseid. Sellisena on ta teadus, mis uurib ennekõike kõige
oleva olemust.
Olevast räägitakse mitmes tähenduses: ta tähendab ühest küljest asja olemust, teisest küljest
kvaliteeti, kvantiteeti või muud sarnast predikaati.
Olev kui asja olemus väljendab tema substantsi. Seda me saame teada, kui ütleme, mis ta on?
Substantsina on ta inimene või jumal, mitte valge või soe. Käiv, istuv ja terveolev on
iseenesest olevad, sest "nende substraat on midagi määratletut". Nii et "substants on
primaarses tähenduses olev, s.t. mitte mingis suhtes olev, vaid absoluutselt olev."
Kõik ülejäänu on olev, kuivõrd ta on oleva kui asja olemuse juurde kuuluv asja kvantiteet,
kvaliteet või muu sarnane predikaat. Seda me saame teada, kui ütleme missugune asi on.
Predikaadis me ütleme, et on hea või halb või kolme küünra pikkune (mitte et on inimene).
2
annaabi.ee 
