õpilane omandab motivatsiooni, huvi ja teadmised iseseisvaks kehakultuuri harrastuseks, arendab mitmekülgselt oma kehalisi võimeid ja liigutusoskusi, omandab hügieeniharjumused ja teadmised tervislikust eluviisist, arendab tahteomadusi, kujundab eetilisi ja esteetilisi tõekspidamisi, omandab suhtlemisoskuse ja koostöökogemuse. Kehalise kasvatuse eesmärgiks on kujundada motivatsioon elukestvaks treeninguks ning arusaam, et terveolek sõltub regulaarsest ja eesmärgistatud füüsilisest tegevusest. Kehalise kasvatuse tunni peaks planeerima sellisena, et kõigil oleks huvitav ja see oleks kõigi jaoks jõukohane, aga samas arendav.Kehalise kasvatuse tunnis peaksid õpilased saama teavet ja kogemusi kehaliste harjutuste ohutu sooritamise kohta. Õpilane peab õppima tunnetama oma kehalisi võimeid, et teha endale sobivaid valikuid ja oleks huvi spordiga tegelemiseks, ennekõike tegema kehalise kasvatuse tundides
Programmis ettenähtud materjali läbivõtmise põhivormiks on kehalise kasvatuse tund, millest olenevadki õppeprotsessi sisu ja tulemused. Tunnis kujundatud harjumused ja oskused peavad tagama osavõtu nii klassivälisest sporditööst kui ka eluks vajalike vilumuste ja oskuste omandamise. Kehaline kasvatuse vahendusel omandab õpilane kehaliseks aktiivsuseks vajalikud teadmised ja oskused. Aktiivse tegevuse käigus kujundatakse motivatsioon elukestvaks (tervise-)treeninguks, arusaam, et terveolek (kehaline ja vaimne heaolu) sõltub regulaarsest ja eesmärgistatud tegelemisest kehaliste harjutustega. Kehalist aktiivsust väärtustavat suhtumist/käitumist toetab kehakultuuri (nii tervise- kui ka võistlusspordi) käsitlemine (ka ajaloolises aspektis) ühiskonna lahutamatu osana. Kehalise kasvatuse tundides ning tunni- ja koolivälises sporditöös on võimalik toetada õpilaste tunnetuslikku, esteetilist, eetilist ja sotsiaalset arengut. Lisaks kehaliste harjutuste sooritamise
annaabi.ee 
