Depressioon
olla pinged kodus, tööl või koolis. Depressioon esineb ka inimestel, kelle perekonnas
pole depressiooni kunagi olnud. Depressioonile kalduvad madala enesehinnanguga
inimesed, kes näevad pidevalt ennast ja ümbritsevat negatiivses valguses või taluvad
pingeid halvasti.
Haigused nagu ajuinsult, südameinfarkt, vähktõbi jt. võivad põhjustada depressiivseid
häireid, mis muudab haige apaatseks. Nad ei ole valmis oma ihuliste vajaduste eest
hoolitsema ning nende tervenemisaeg pikeneb.
Depressiooni seisundi võivad vallandada ka kaotused, suhteprobleemid, elutingimuste
muutused. Depressioon võib tekkida reaktsioonina traumaatilisele sündmusele,
pikaajalisele stress-situatsioonile või oodatud või ootamatule negatiivsele kogemusele.
Sageli ei pruugi inimene depressiooni tekkepõhjust üheselt määratleda. Depressioon
vaevab kogu elanikkonnast iga viiendat inimest, ravi saab neist iga kolmas, iga
viieteistkümnes vajab haiglaravi.