Juhan Liiv
Oma viimased eluaastad veetis Liiv kodutu hulkurina. Kuskil ei leidnud ta rahu oma
haigele hingele. Kirjanikest sõbrad püüdsid tema seisukorda parandada, muretsedes
talle rahalist abi ja peavarju. Juhan Liivi viimseks eluasemeks oli Plakso-Madise talu
Kavastu-Koosal, kus ta elas oma lellepoja naise Anna Liivi hoolitsusel. Ka oma
viimsel eluaastal ei loobunud Liiv rännakuist. Ta võis kümneid kilomeetreid matkata
tuisu ja külmaga, hõlmad lahti ja rind paljas. Tuisk tundus talle tervendavana ja heana.
Külmetuse tagajärjel kiskus raske haigus tiisikus ta 1913. a. kevadtalvel
2
haigevoodisse. Juhan Liiv suri 1.detsembril 1913. aastal. Ta oli siis 49 aastane. Haual
üteldi kadunule sooje mälestussõnu. Neis järelhüüdeis kahetseti, et teda liig hilja oli
hakatud mõistma.
Luuletaja Juhan Liiv
Kirjanduslikuks suurkujuks tõusis Liiv siiski luuletajana. Juhan Liivi looming, eeskätt