Maateaduste alused (kordamisküsimused)
allikasood, deltasood, lammisood. Soo pind on tasane või nõgus.
Siirdesoo turbalasundi tüsenedes kujunev madal- ja kõrgsoo vaheaste.
Põhjavee osatähtsus on väiksem. Mätastel kasvab rabataimestik, mätaste
vahel madalsootaimestik.
Kõrgsoo e. raba (ombotroofne) soo arengu vähetoiteline lõppjärk. Saab vett
ainult sademetest, mineraalained pärinevad tolmust. Soo pind on kumer.
Kraavitatud raba muutub looduse tervendajast (puhta vee säilitusalast) selle
reostajaks: kuivendatud ja kuivendusest mõjutatud soodes hävib (mineraliseerub ja
haihtub süsihappegaasina õhku või kantakse vooluveega minema) igal aastal
ligikaudu 5 miljonit tonni sinna varem aastatuhandetega talletatud orgaanilist ainet.
Nii võivad meie kuivendatud sood osutuda tööstuse järel teiseks oluliseks
süsihappegaasi atmosfääri paiskajaks ja kasvuhooneefekti soodustajaks.
13.Põhjavesi, selle teke ja liigid.
annaabi.ee 
