Platoni õpetus hingest ja voorustest.
ühtses arusaamises sellest, et just nimelt mõistuslik hingejagu peab nende seas juhtiv olema.
(Politeia 442c) Tavaliselt tõlgitakse sophrosyne eesti keelde sõnaga mõõdukus või
enesevalitsemine. Tegemist on liitsõnaga, kus sos tähendab tervislikkust, phronesis aga
mõtlemisvõimet, niisiis võiks otseseks vasteks olla tervemeelsus. Tervemeelne aga ongi see, kes
alati ennast valitseb ja leiab tegutsedes õige mõõdu. Sedalaadi tervemeelsust ohustavad eelkõige
aga just ihad – nende eespool kirjeldatud loomuse tõttu. Nii võibki ütelda, et kuigi sophrosyne on
hinge kui terviku arete, vajab seda voorust eelkõige hinge ihalev jagu.
Kui nüüd iga hingejagu teostab temale omast voorust, siis on hing, ning koos hingega ka inimene
tervikuna, õiglane. (Politeia 442d) Õiglus, dikaiosyne, on neljas Platoni poolt esiletoodud
kardinaalvoorus. Pidada õiglust üheks keskseks vooruseks oli Antiik-Kreekas traditsiooniline,
annaabi.ee 
