Majandus 19. sajandi lõpul
Toimus põllumajanduse intensiivistumine. Hariti üles uusi maid, võeti kasutusele kunstväetisi,
soetati kaasaegseid põllutöömasinaid. Erilist tähelepanu pöörati sordiaretusele. Maaharimise
arengut soodustas vastavate teadmiste levitamine talurahva hulgas.
Külades süvenes sotsiaalne kihistumine. Jõukate suurtalunike kõrval hakkas domineerima
iseseisvate väikepõllumeeste kiht. Suurenes maatameeste ja kehvikute hulk, kes elatusid
iseenda tööjõu müügist. Maapuudus kujunes tervavaimaks probleemiks Eesti
põllumajanduses.
Tööstuse arenemine
Laiendati varem olemasolevaid tehaseid ja rajati uusi ettevõtteid ning uusi tööstusharusid.
Juhtiv tööstusharu oli tekstiilitööstus. Kreenholmi puuvillamanufaktuur Narvas oli Eesti
suurim.
Kasvas masina- ja metallitööstuse osakaal.
Tähtsaks kujunes ka paberitööstus.
Tähtsaimaks tööstuskeskuseks kujunes sajandivahetuseks Tallinn.
Militariseerimine
Kaubandus