Vene aja esimene sajand
Roseni
deklaratsioonile(1739a.).
See oli Liivimaa rüütelkonna vastus riigiasutuse järelepärimisele
talurahva õigusliku olikorra kohta seoses Vohnja möldri Jaani kaebusega
mõisniku omavoli pärast
Pärast Põhjasõda oli talupoegade kasutuses rohkem maad
Kasvasid koormused, eriti tegu
Raskeim oli abitegu, mida nõuti kibedaimal tööajal vastavalt mõisa
vajadustele
18.saj. Viimasel kolmandikul arendasid mõisnikud, kellele kuulus
viinapõletamise ja kõrtsipidamise õigus, tervailjast viinaajamist ning
müüsid viina Vene turul oma mõisade kõrtsides
Kehtis piiramatu kodukariõigus
Üha rohkem karistati teotöölisi ihunuhtlusega
Mõisakoormistele lisandusid 18.saj. Lõpul riiklikud kohustused, nende
kehtestamine tähendas Balti erikorra kaotamise algust
1781 korraldati Eesti ala esimene hingeloendus
1783 laiendati Balti kubermangudele Peeter I kehtestatud 1724 a.
Pearahamaks1796 hakati võtma Vene väkke neukreid mille teenistus aeg
oli 25 aastat