Kui eestlaste jaoks on kige püsivam tegevusala olnud haridus ja teadus (82% töötab endiselt seal), siis mitte-eestlaste jaoks energeetika (84% töötab endiselt seal) ja mäetööstus. Suhteliselt püsiv on nii eestlaste kui venelaste hõivatus avalikus halduses (vastavalt 68% ja 69%). Tööstuses rakendatuid on 3 : 1 mitte-eestlaste kasuks, teeninduses ja kaubanduses on aga enam eestlasi. Järelikult on uus hivestruktuur kujunenud varasema mudeli järgi, kusjuures tertsiaarsektorisse lisandunud tööjud on eeskätt eestlased. Hivestruktuuri muutused näitavad tertsiaarsektoris rakendatute kasvu ning jätkuvat erinevust eestlaste ja mitte-eestlaste tegevusalades. Töötavate mitte-eestlaste seas on eestlastega võrreldes enam töölisi ja seda just oskustööliste arvel (tabel 3). Eestlased on sagedamini spetsialistid ja juhid. Kui liht- ja abitöölisi on töötavate eestlaste ja mitte-eestlaste seas pea võrdselt (vastavalt
63,0% 14. Kui suur on Eesti prognoositav 2015 a tööhõive tase? 63,3% 15. Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad primaarsektorisse? Primaarsektor -- põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus. 16. Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad sekundaarsektorisse? Sekundaarsektor -- mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus. 17. Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad tertsiaarsektorisse? Tertsiaarsektor -- kaubandus, teenindus jms. 18. Nimetage 3 Eesti suurema hõivega sektorit (joonis 3 põhjal). Töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus, ehitus. 19. Defineerige mõiste sisemajanduse koguprodukt. Majanduskeskkonna üks peamisi näitajaid on sisemajanduse koguprodukt, SKP (gross domestic product, GDP), mis näitab riigi majanduse aktiivsust. Sisemajanduse koguprodukt on majanduses teatud ajaperioodil toodetud lõpphüviste
annaabi.ee 
