Amiinid Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, kus vesiniku aatomid on asendatud süsi- vesinikega. Eristatakse primaarseid, sekundaarseid ja tertsiaalseid amiine, kus orgaanilise ainega on vastavalt asendatud kas üks, kaks või kolm vesinikku. Amiinid tekivad orgaaniliste materjalide mikrobioloogilisel lagunemisel [Aminohapped valgud (lagunemine) amiinid], eriti õhuhapniku puudumisel, levitades sealjuures ebameeldivat roiskumislõhna. Seetõttu nimetatakse neid ka laibaaineteks. Amiinidevahelised sidemed on nõrgad ning nad oksüdeeruvad kergesti mitmete ainete toimel. Lihtsamad amiinid on toatemperatuuril gaasilised, alates C12 tahked
Side hapniku ja süsiniku aatomite vahel on vähe polariseerunud, mistõttu selle lõhustumine toimub suhteliselt raskesti. Tugevate hapete toimel moodustuvad aga oksooniumi soolad, milles hapniku aatomi ja süsiniku aatomi vaheline side on polariseerunud. Seetõttu lõhustuvad eetrid hapete manulusel. V Arvestus AMIINID Ammoniaagi ühe, kahe või kolme vesiniku aatomi asendamisel süsivesiniku radikaalidega saadakse primaarseid, sekundaarseid ja tertsiaalseid amiine. Ammooniumi soolade vesiniku aatomite asendamisel radikaalidega saadakse kvaternaarseid ammooniumi soolasid. Amiinide nimetused moodustatakse radikaalide nimetustest ja sõnast amiin. Amiine võib aga nimetada ka kui süsivesinike derivaate, märkides lämmastiku sisaldavat rühma eesliitega amino- ja näidates selle asukohta vajaduse korral numbriga. Amiine saadakse süsivesinike halogeenderivaatide toimel ammoniaagisse ja amiinidesse
annaabi.ee 
