Renesanss
Itaalia.
Domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli
madrigal- 2-või 3-häälne laul karjaseidüllist või armastusest.
caccia- 3-häälne, rahulik alumine hääl toetab kahte elavat kaanonis laulvat ülemist
häält. Väljapaistvaim helilooja oli Francesco Landino, kes oli ka luuletaja ja
muusikateoreetik.
Kõrgrenessanss
15. sajand oli madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgundia
hertsogiriik.
Kujunes välja uus kõlaideaal- tertidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad, mis saavad
hilisema muusika harmoonia aluseks. Muusika oli rohkem tekstiga seotud.
Tähtsaimaks sai lihtne, tundeline, laulev meloodia. Taas tõusis au sisse
kirikumuusika, kõige esinduslikum zanr oli missa. 15. sajandil muutus motett
lihtsamaks, tekst oli ladinakeelne, enamasti vaimuliku sisuga.
Hilisrenessanssi kirikumuusika
1517 a. tekkis protestantism. Martin Luther kinnitas Wittenberi kirikuuksele oma
kuulsad 95 teesi. Hakkas muutuma kirikukorraldus
annaabi.ee 
