Üheks suureks kahjuks oli pärast sõda majanduskriis. Riikides kasvas tööpuudus ja maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega. Kõige suuremat majandussurvet sai tunda Saksamaa, sest ta pidi maksma reparatsioone Antandi riikidele. Saksamaa pidi ka loovutama 1/8 oma territooriumist ja võeti ära luba omada allveelaevu ja lennuväga, sõjaväge pidi vähendama 100 000 meheni, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid. Kõik sõjas osalenud riigid, kelle terrritooriumil lahinguid toimusid, pidid palju kulutama hoonete taastamisele. Sõjapurustuseid oli kokku umbes 28 miljardit dollarit. Sõda mõjus ka inimeste psüühikale. Paljudel oli suur stress ja pinge sõja pärast, polnud ka ime kui mõni hulluks läks, sest paljud nägid sõjakoledusi pealt. Kui mehed läksid sõtta siis naised pidid hakkama tööl käima, aga nad said poole vähem palka kui mehed sama töö eest. Sõjas hukkus umbkaudu 20 miljonit inimest, kellest 3,5 miljonit jäi vigaseks.
Üheks suureks kahjuks oli pärast sõda majanduskriis. Riikides kasvas tööpuudus ja maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega. Kõige suuremat majandussurvet sai tunda Saksamaa, sest ta pidi maksma reparatsioone Antandi riikidele. Saksamaa pidi ka loovutama 1/8 oma territooriumist ja võeti ära luba omada allveelaevu ja lennuväga, sõjaväge pidi vähendama 100 000 meheni, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid. Kõik sõjas osalenud riigid, kelle terrritooriumil lahinguid toimusid, pidid palju kulutama hoonete taastamisele. Sõjapurustuseid oli kokku umbes 28 miljardit dollarit. Sõda mõjus ka inimeste psüühikale. Paljudel oli suur stress ja pinge sõja pärast, polnud ka ime kui mõni hulluks läks, sest paljud nägid sõjakoledusi pealt. Kui mehed läksid sõtta siis naised pidid hakkama tööl käima, aga nad said poole vähem palka kui mehed sama töö eest. Sõjas hukkus umbkaudu 20 miljonit inimest, kellest 3,5 miljonit jäi vigaseks.
annaabi.ee 
