Ronald Reagan
Külm sõda ei olnud sõda, kus
lõhkesid mürsud ja pommid. Tegemist oli maailmavaadete kokkupõrkega, kus
vastamisi seisid kaks süsteemi: demokraatlik ja totalitaarne. Kuigi otsest
relvakonflikti USA ja teiste lääneriikide ning NSVL-i vahel ei toimunud, oli mõlema
poole lõppeesmärk vastaspoole mahasurumine, milleks kasutati kõikvõimalikke
vahendeid. Külma sõja lõpuks peetakse seda, kui NSVL kokkuvarises ja USA-st sai
ainus üliriik.
Terroriohuna paistsid Reaganile ka Liibüa ja Grenada, mida asuti pommitama või
ründama. Mõlemal juhul saatis teda edu.
1984-nda aasta Presidendi valimised
Sel aastal oli tema peamiseks vastaseks asepresident W. Mondale. Kuna Reagan oli
juba vana, kaheldi kas ta suudab olla kaks ametiaega järjest. Vaatamata kahtlustele,
võitis ta viiekümnest osariigist nelikümmend üheksa. Teda ei pooldanud vaid
Minnesota. Nii jätkas ta ka teist ametiaega Presidendina.
Sõda narkootikumidele