reservppekogunemisele, siis on seegi panuseks Eesti riigikaitsesse. Sama vib elda, kui kas ksi vi kollektiivselt hakatakse vastu vljaspoolt tulevatele avaliku arvamuse julise mjutamise katsetele, mille eesmrk on sundida eesti valitsust langetama mingeid konkreetseid otsuseid. Mida sidusam ja oma hisvrtustest teaduslikum on kodanikkond, seda paremini suudab riik vastu seista sedalaadi vaenulikule mjutustegevusele, mis vib ulatuda varjatud propagandast kuni otseste terroriaktideni. Oleks hea ja vga vimas, kui kik kodanikud - nagu antiikaegsed kreeklased - osaleksid oma riigi sjalisees kaitsmises, mis rahuajal thendab sjalise valmisoleku tootmist. Paraku pole see kigil tervislikel vi muudel phjustel vimalik. Kuid oma panuse riigi julgeolekusse annab ka kodanik, kes aktiivselt osaleb hiskondlikus elus, avaldab arvamust, seisab oma iguste eest, maksab korralikult makse ja kib valimas. Oluline on lojaalsus Eesti riigile ja selle
arvestama ka süüdlase isikut.71 Lisaks on ka karistusseadustiku kommentaatorid tõdenud, et ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut.72 Vaadates KarS § 237¹, võib näha, et seadusandjad on loobunud süüpõhimõttest avaliku turvalisuse põhjendusega. Nimetatud paragrahvi alusel võib isikuid karistada ainuüksi terroristlikkusse ühendusse kuulumise või loomise pärast, sõltumata sellest, kas üldse kunagi terroriaktideni jõutakse. Seda põhjendusel, et juba terroristliku ühenduse eksisteerimine võib ohustada riigi turvalisust, mistõttu on põhjendatud ka sinna kuuluva isiku karistamine. Kuid karistusmäär sellise ,,teo" eest 15 aastat kuni eluaegne- näitab ka püüdlust kurjategija elimineerida tulevase kuriteo- terroriakti - ohu tõttu. 73 Eelnevast on näha, et isikute kinnipidamine ilma konkreetse süülise teota, arvestades vaid isikut kui sellist ning temast