-Saksamaa tahtis vallutada Norrat (kaubasadama pärast) ja Taanit( väljapääs Läänemerele). Ettekäändeks, miks Saksamaa tahab Taanit ja Norrat vallutada, ütles Saksamaa, et kui ta ei astu Taani ja Norra kaitseks välja, vallutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa nad ära. -1940 -10.mai 1940-Saksa vägede pealetung Prantsusmaale: 1)Variosa Maginot liinil (Saksa-Prantsusmaa liin).Pealetung läks läbi Hollandi, Belgia ja Prantsusmaa 2)Hollandi-Belgia territoriumilt mindi läbi Schlieffeni plaaniga, et eksitada Prantsusmaad ja Suurbritanniat. 3)Läbi Belgia,kust tuli ka põhilöök. Läbi Ardennide (Kahe liini vaheline ala)-> läänerinne varises kokku. -Dunkerque'ist ekaueeriti prantslaste ja inglaste sõjaväelasi Inglismaale. See oli Hitleri žest Inglismaale, mis oli alus edasisteks läbirääkimisteks. -1940 aasta juuniks ei võtnud Inglismaa Prantsusmaa sõda enam tõsiselt. Saksa väed vallutasid suure osa Prantsusmaa alasid. -22.August.1940(22.08
-Saksamaa tahtis vallutada Norrat (kaubasadama pärast) ja Taanit( väljapääs Läänemerele). Ettekäändeks, miks Saksamaa tahab Taanit ja Norrat vallutada, ütles Saksamaa, et kui ta ei astu Taani ja Norra kaitseks välja, vallutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa nad ära. -1940 -10.mai 1940-Saksa vägede pealetung Prantsusmaale: 1)Variosa Maginot liinil (Saksa-Prantsusmaa liin).Pealetung läks läbi Hollandi, Belgia ja Prantsusmaa 2)Hollandi-Belgia territoriumilt mindi läbi Schlieffeni plaaniga, et eksitada Prantsusmaad ja Suurbritanniat. 3)Läbi Belgia,kust tuli ka põhilöök. Läbi Ardennide (Kahe liini vaheline ala)-> läänerinne varises kokku. -Dunkerque'ist ekaueeriti prantslaste ja inglaste sõjaväelasi Inglismaale. See oli Hitleri zest Inglismaale, mis oli alus edasisteks läbirääkimisteks. -1940 aasta juuniks ei võtnud Inglismaa Prantsusmaa sõda enam tõsiselt. Saksa väed vallutasid suure osa Prantsusmaa alasid. -22.August.1940(22.08
karistusseadused kõigi inimeste suhtes kes selle riigi territooriumil on süüteo toime pannud sõltumata kurjategija ja kannatanu kodakondsusest.Lähtudes sellest põhimõttest eesti karistusseadus kehtib kõigi eesti territooriumil toime pandud ja KarS-i järgi süütegudeks loetud tegude kohta.Territooriumiks loetakse riigi piires olevat maismaad s.h.saari ja kogu veeterritooriumi (akvatooriumi). Viimase hulka kuuluvad siseveed,rannaveed ja territoriaalveed(12 meremiili) maapõu.Riigi territoriumilt kosmosesse saadetud ese on selle riigi territoorium. § 6 lg 2 kehtestab n.ö. lipuprintsiipi s.o. territoriaalse põhimõtte täiendus juhtudel kui süütegu pannakse toime kas laeval või õhusõidukis ning see ei asu eesti territooriumil.Selle printsiibi järgi on laev või lennuk selle riigi territoooriumiks kelle lipu all ta sõidab ja pole tähtsust kelle omandisse ta kuulub. Kaitsepõhimõte on sätestatud § 9 Karistusseaduse aluseks on võetud vajadus
annaabi.ee 
