alevik- linn- 02.09.12- EBSi-õiguse-ja-avaliku-halduse-õppetool- 17- ü Territoriaalse kogukonna õiguslikuks vormiks on territoriaalkorporatsioon. ü Territoriaalkorporatsiooniks tuleb tänases mõttes pidada külasid, alevikke, valdasid, linnaosi ja linnu. Maakonnad ja riik on aga käsitletavad ühiskonnana territoriaalorganisatsioonid. 43 Riik (1). (Slaid 18) Ajaloost leiame väga erinevate inimkoosluste algeid ja nende arenguid. Ühed on n-ö isetekkelised ja evolutsiooniliselt arenenud ja arenevad (nagu nt kogukonnad, millest oli juttu eespool). Teised aga inimeste poolt moodustatud n-ö kunstlikud
2) palgalised täitevorganid; 3) vajalikud asutused kultuurautonoomia funktsioonide korraldamiseks. Kultuurautonoomia ei ole niivõrd poliitline, kui sotsiaal-kultuuriline nähtus. Ta tegutseb rangelt asukohamaa seaduste alusel ja raames. Kultuurautonoomia on olemuselt mitteterritoriaalne rahvuslikul valdkonnaalusel korraldatud spetsiifiline omavalitsus. Ta ei asenda kunagi territoriaalset kohalikku omavalitsust oma rahvuse kogukonnale, vaid tema territoriaalorganisatsioonid tegutsevad tihedas koostöös vastava omavalitsusüksuse organitega. Keskvõimu struktuuris on tavaliselt omaette institutsioon, kes tegeleb rahvusvähemuste ning kultuurautonoomia probleemidega ning suhtleb vahetult ja operatiivselt vastavate kogukondade esindustega (võib olla koguni vastav minister). Riigi seadustega määratakse vastava kultuurautonoomilise kogukonna liikmete minimaalne hulk, mis annab aluse teda ametlikult tunnustada ja registreerida. Kogukonna liikmed peavad olema
annaabi.ee 
