Eesti NSV oli üks NSV Liidu viieteistkümnest liiduvabariigist, millel olid mõned riiklikud tunnused nagu lipp, vapp, hümn, parlament ja valitsus. Kõik olulisemad otsused Eesti kohta langetasid NSV Liidu keskvõimud Moskvas. Eesti majandus oli allutatud täielikult üleliidulistele huvidele. Kohalikud võimud ei kontrollinud üleliidulise tööstusettevõtete tegevust. Poliitilise võimu kandjaks Nõukogude Eestis oli Eestimaa Kommunistliku Partei, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei territoriaalorganisatsioon. Muid parteisid Nõukogude Liidus ei olnud. Külma sõja olukorras pidas NSV Liit ülal maailma üht suurimat armeed. Ka Eesti mehi hakati kutsuma Nõukogude armeesse aega teenima peagi pärast Eesti taasokupeerimist 1944. aastal. Nõukogude armees on teeninud umbes 300 000 Eesti meest. Kui Nõukogudeväed olid Eesti taas okupeerinud, hakkas levima hirm kolhooside ees. Kolhoos ehk ühismajand tähendas maarahva põllumaa ja loomade ühisomandit ja ühistööd.
ÜHISKOND----------------------------------------------------------------------------------------- (laiemas-mõGes)- TERRITORIAALNE- ÜHISKOND----------------- KOGUKOND- (kitsamas-mõGes)- Territoriaalkorporatsioon- Territoriaalorganisatsioon- Küla-ja- Linnaosa-ja- Vald- Maakond- Riik- alevik- linn- 02.09.12- EBSi-õiguse-ja-avaliku-halduse-õppetool- 17- ü Territoriaalse kogukonna õiguslikuks vormiks on territoriaalkorporatsioon. ü Territoriaalkorporatsiooniks tuleb tänases mõttes pidada
annaabi.ee 
