Intra legem 9. Euroopa õigus El õigusaktid on Eesti jaoks siduvad. El õiguse tugev mõju siseriikliku õiguse, sh põhiseaduse tõlgendamisel. 9.1. EL õigus: mis ja kuidas mõjutab kohaliku omavalitsuse õigust? Mõjutab esmase ja teisese õiguse kaudu. EL toimimise leping sisaldab arvukalt õigusnorme, mis kohalikke omavalitsusi kohustavad ja õigustavad ning mida tuleb vastavas olukorras järgida. Osalt on kohalikke territoriaalkorporatsioone isegi sõnaselgelt nimetatud. EL organite kehtestatav nn sekundaarõigus kehtib iseenesest, vajamata seega seadusega ratifitseerimist. EL esmase õiguse arvukatel sätetel on samuti vahetu mõju, nagu määrustel ja otsustel. Euroopa Kohtu poolt välja arendatud direktiivid, mida põhimõtteliselt tuleb rakendada siseriikliku seadusega, võivad teatud eeldustel olla isegi vahetu mõjuga. Kõige tähtsamaks reguleerijaks
juriidiliseks isikuks on selline isikute ja varade ühendus, mida kehtiv õiguskord on isikuna tunnustanud. Selline käsitlus on teistega võrreldes kõige praktilisem ja vastab valdavale arusaamale juriidilisest isikust. Juriidilise isiku käsitlus nõuab ka juriidilise isiku kui täielikku õigusvõimet omava õigussubjekti piiritlemist teistest sarnastest isikute ühendustest või kooslustest. Sellisteks saab kehtiva õiguse järgi pidada kvaasiühinguid, territoriaalkorporatsioone, teatud asutusi ja välismaa äriühingu filiaale (vt Slaid). Slaidil on järgitud kehtivas õiguses sätestatut, mille kohaselt on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muud avalikes huvides loodud isikud avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks (TsÜS § 25 lg 2) ja sellel joonisel ei kajastu. Samas on autor seisukohal, et riigi juriidiliseks isikuks peaks olema Riigikogu, nagu kohaliku omavalitsuse üksuse juriidiliseks isikuks peaks olema volikogu. Autor lähtub
annaabi.ee 
