Eesti uusaeg
2 territoriaalkiriku tüüpi Euroopas-
Saksa alades konsistoriaalne- valitsemisse kuulusid nii ilmalikud kui ka vaimulikud.
Rootsi aladel episkopaalne- säilis keskaegne piiskopi süs, vaimulikud valitsesid kirikut,
ilmalikel puudus sõnaõigus.
Üldiselt vene keskvõim 18. saj luterluse vastu mingit huvi üles ei näidanud- sisuliselt jäi kogu
kohalik kirikuelu ajamine kohalike võimude teha. Vene võimu saabudes taastus olukord, kus
Eesti alal oli mitu erinevat territoriaalkirikut.
Kirikut hakkas juhtima Maanõunik (ilmalik, üle minek Rootsi süsteemilt Saksa omale!)
Kohtukorraldus-- Liivimaa kohtusüsteemis toimus aadlivõimu suurenemine riigivõimu arvelt.
Järelikult lähenes Eestimaa kohtusüsteemile.Kõrgeim kohtuvim Liivimaa õuekohus, loodud
1630 aastate alguse reformiga, tähtsaim kohus Liviimaal. Enne oli riigiametnikega 50:50,
nüüd aga hakkasid sinna kuuluma ainult aadlikud(läks rüütelkonna kontrolli alla).
Maakondliku taseme kohtuasutus oli maakohus
annaabi.ee 
