Eesti ja Soome poliitilised valikud 1939-1944.
ettenägelik tulevaste sündmuste jaoks, kui Soome otsutas oma poolt vahetada. Pärast sakslastega
lepingu sõlmimist oli paar edukat sõjakäiku Punaarmee vastu, kuid Saksamaa hakkas
maailmasõjas oma positsioone kaotama.
Ryti loobuski presidendi ametist (4.8.1944) ja parlament valis uueks presidendiks
C.G.Mannerheimi (1944-46). Relvarahu Nõukode Liiduga sõlmiti kuu aja pärast (4.09.1944).
Moskva vaherahuga (19.09.1944) näiliselt ei saavutatud midagi: jõustusid 1940.a
territoriaalkaotused ja lisaks kaotati Petsamo, ning nad pidi reparatsioone maksma NL-le (300
milj dollarit) ning lisaks pidid karistama ,,sõjasüüdlasi" (eriprotsessid 1945-1946) nimekirja
põhjal, mida Nõukogude Liit ette kirjutas. Kuigi sõjad Nõukode Liidu vastu tundusid olevat
olnud asjata vaev, võis Soome uhkelt öelda, et oli ainukese riigina suutnud välistada oma riigi
okupeerimise Nõukoge Liidu poolt ja tõestanud end iseseisva riigina. Ka inimkaotused ei olnud
annaabi.ee 
