Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingute koostamisele. Versailles' rahuleping oli tähtsaim leping sellel konverentsil, see kirjutati alla Versailles' lossis 28. juunil 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsass ja Lotringi ning mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu näiteks Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi 1/8 territoorumist. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest vaid 4 000 võisid olla ohvitserid. Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, omada lennuväge ega allveelaevu. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud, mille suuruses Pariisis siiski kokku ei suudetud leppida. Et Saksamaa täidaks lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, ning kuulutasid selle demilitariseeritud tsooniks.
3,0- 3,5 mln. m3 metsa, et toota tseluloosi, mööblit ja paberit. Taimekasvandus Taimekasvanduse olulisemad saadused on nisu, mais, kartul, oder, riis, tater, hirss ja soja. Tehnilistest kultuurtaimetest on olulusemad suhrrupeet, päevalill, raps ja tubakas. Tegeltakse ka söödataimede- ja köögivilja kasvatamisega. Viinamarjaistandusi ja puuviljaaedu, kus kasvatatakse ploome ; õunu; pirne;mureleid ja kirsse, moodustub 2,3% riigi territoorumist. Horvaatia puuviljaaed Rahvastik 1990-date alguses toimus Horvaatia-Serbia sõda, mille tõttu paljud serblased horvaatiast lahkusid(a.1991 oli neid 12% elanikonnast). Tänapäeva on serblasi Horvaatias 4-5%. Horvaate on 90%. Serblased elavad peamiselt Krajinas. Horvaadid kõnelevad serbo-horvaadi keelt, kuid serblastest eristab neid see, et nad kasutavad ladina tähestikku. Viimasel ajal kõneletakse eraldi horvaatia ja serbia keelest.
Tsehhoslovakkia loovutamine Saksamaale MRP & Itaalia MolotoviRibbentropi pakt oli mitte kallaletungi leping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid: rahvusvahelist õigust eirates jaotas VaheEuroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Muudeti Poola ja Baltikumi jagamist. Saksamaa loobus Leedu territoorumist, NSV kohustus maksma talle. Itaalia liitus Saksamaa liitlaseks Poola 1. sept. 1939 ründab Saksamaa Poolat (Algab Teine Maailmasõda) Inglismaa, Prantsusmaa, Austraalia ja UusMeremaa kuulutasid Saksamaale sõja. 17.sept. NSV hõivas IdaPoola 22.09. 1939 Brestis Saksa ja NSVL vägede ühine võiduparaad. Saksamaa liitlasteks tulid Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Saksamaa vägede Poola piiri ületamine
Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingute koostamisele. Versailles' rahuleping oli tähtsaim leping sellel konverentsil, see kirjutati alla Versailles' lossis 28. juunil 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsass ja Lotringi ning mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu näiteks Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi 1/8 territoorumist. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest vaid 4 000 võisid olla ohvitserid. Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, omada lennuväge ega allveelaevu. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud, mille suuruses Pariisis siiski kokku ei suudetud leppida. Et Saksamaa täidaks lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, ning kuulutasid selle demilitariseeritud tsooniks.
annaabi.ee 
