Valgustusajastu
See
tähendas et sõdurid kaotasid kõik oma sidemed tsiviileluga ja peamiseks elatusallikaks oli
armee. See muutis sõdurit professionaalseks sõjameheks. Suurt rolli hakkas mängima ka
taktika ja strateegia. Tulirelvade kasutuselevõtuga kujunes välja joontaktika. Tüüpiliseks
muutus lahingukord, mille puhul jalavägi jagati kolmeks ning asetati viirgudena ühele
joonele. Tollase sõjapidamise ülim strateegiline saavutus oli vaenlase territooriumihaaramine
ühegi lahinguta. Vastase manööverdamise takistamiseks ja piiride kaitsmiseks rajati tugevaid
kindlusi ja garnisone. Eesmärgiks oli kõikide suundade võrdne kaitsmine, mis tähendas, et
sõjavägi oli jagatud ühtlaselt kõigi kindlustatud punktide vahel. Sellist strateegiat nimetati
kurnamisstrateegiaks. Gustav II Adolf oli kuningas, kes tegi Rootsist euroopa suurriigi ja seda
just eelkõige distsiplineeritud ja ettevalmistatud sõjaväele tuginedes. Rootsi armee
annaabi.ee 
