Halliste luha taimkatte muutustest
läheb üle järgmiseks osaks) kolmeks terviklikuks luhakompleksiks: põhja-, kesk- ja
lõunaosaks (joonis 1).
1) Põhjaosa
Põhjaosa oli neist kolmest kõige ulatuslikum (ligikaudu 234 ha). Põhjaosa Halliste jõe
vasakul kaldal on põõsastikega heinamaa ca 300-400 m laiuse, kohati ka laiema ribana. Ala
loodeosast arvestatakse välja ca 16 ha suurune ala (joonis 2), mis tähistab "Vene 1-verstasel"
kaardil metsa. Arvutikaardil jääb selle maatüki rahvuspargi territooiumil olev osa
sihtkaitsevööndisse. Halliste ja Lemmjõe vaheline ala on märgitud hõreda puistu ja
põõsastega niidualaks ehk puisniiduks. Puisniiduala on kolmest uurimisala osast siin
pindalaliselt suurim.
"Vene 1-verstasel" kaardi järgi oli niidu- ja metsaalade piiride tõmbamine raskendatud nende
ähmasuse tõttu. 1905. a. kaardil on metsamassiiv niidust selgemini eristatav. 1905. a. kaardil
on kogu ala märgitud hõreda puistuga heinamaaks e. puisniiduks. Niidukooslus on 1905. a.
annaabi.ee 
