J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
Liidumaade ministeeriumidele allub kirev
süsteem poolomavalitsuslikke struktuuriüksusi.
Šveitsis on 26 kantonit, mille esinduskoguks on 4-ks aastaks valitav ühekojaline kantoninõukogu või
nn suurnõukogu, kuuel väiksel kantonil pole valitavat esinduskogu, vaid siin rakendatakse
harvaesinevat otsest demokraatiat - rahvakoosolekut. Osal kantonitest on oma põhiseadus ning teised
rakendavad konföderatsiooni põhiseadust. Kantonite pädevuses on põhiliselt rahvahariduse ja
terrioriaalse õigusemõistmise funktsioon, muu on konföderatsiooni pädevuses.
Austrias on 9 liidumaad, mille kitsasse omapädevusse kuulub vaid üksikuid valdkondi -
territoriaalplaneerimine, avalike haiglate ülalpidamine, oma haldussüsteemi loomine. Kõrgeim
esinduskogu on ühekojaline valitav maapäev, täitevorganiks on maavalitsus maahärra juhtimisel -
tavaliselt mitmeparteilisusel põhinev poliitiline valitsus.
TEEMA 7. RIIGIVÕIMU ESINDUSORGANID, RIIGIPEA, VALITSUS NING
annaabi.ee 
