Pakri poolsaar
Endise Nõukogude Liidu armee
asukohtades ja nende ümbruses on rohkesti tehnogeenseid setteid.
Pakri poolsaar on paekalda läänepoolseim punkt Eesti maismaal. Pakri
saartest läänes kaob klindiastang Läänemerre. Paekalda suurim kõrgus Pakri
neemel on 24,8 m. Kagu suunas selle kõrgus järjest väheneb kuni kadumiseni
pinnamoes. Paekallas ei ole igal pool ühtlaselt järsk. Neeme tipust kirdes
jaguneb see kaheks, millest alumine on kujunenud ordoviitsiumi ja osalt
kambriumi terrigeensetesse kivimitesse. Võimalik, et klindiesine tasandik
kirderannikul võib endast kujutada aluspõhjakivimitesse moodustunud terrassi,
sest need kivimid paljanduvad mitmel pool mere ääres, näiteks Leetse kohal.
Kuna kvaternaarisetete paksus on väga väike, siis tänapäeva pinnamood
peegeldab üsna üksikasjalikult aluspõhjareljeefi. Viimane kujutab endast kagusse
madalduvat paelava. Aluspõhjapinnamoe kõrgus väheneb 22-25 m-lt poolsaare
tipust 10-12 m-ni Kersalus