Eesti loodusgeograafia
tingimustes siluri karbonaatkivimite pinnale (need ei paljandu meil kuskil). 405
kuni 350 milj a tagasi, vara-devonis tungis Lõuna-Eestisse jälle meri. Kesk-
devonis ulatus meri Pärnu ja Peipsi põhjakalda jooneni ja hakkas siis
kagusuunaliselt taanduma. Devoni ladestu kogupaksus on Kagu-E (kuna
sealtpoolt toimus mere pealetund) kuni 450 m. Ülemdevoni merelistes setetes
on kivistisi vähe säilinud dolomiidistumise tõttu, kuid terrigeensestes
setendites on olulisel kohal lõuatud kalad, rüükalad ja vihtuimsed kalad või
nende soomused. Harvem võib leida kiiruimsete ja kopskalade jäänuseid.
TÄHTSUS: Gauja lademe klaasiliiv (Piusa maardla) ja Burtnieki lademe
rasksulav savi (Joosu maardla), mis sobib telliste valmistamiseks. Lisaks on
devoni ladestu oluline Lõuna-Eesti inimeste põhjaveega varustamise kohalt.
Aluspõhja pealispinna reljeef – juba Devoni ajastu lõpul olid olemas nõod
annaabi.ee 
