Õiguse üldteooria
teadvuses on ius naturalis. Kujutab inimkonna ajalugu kahe võitleva riigina: Civitas dei ja
Civitas Terrena. Kui seadus ei põhine õiglusel, ei saa seda pidada õigeks õiguseks. Õiguse all
tuleb mõista õigluse hoovuseid. Õiglus – vagaduse ja jumalakartlikkuse kvaliteet; usk
Jumalasse, Jumala austamine ja palumine, eelkõige aga kirikule tema väärika koha
omistamine. Tuleb esile tendents rakendada poliitilist korda rahu teenistusse. Seega Civitas
Terrenale omistab ainult korra funktsiooni.
Alates Augustinusest oluline pööre õiguse mõiste sisustamises – suunab kiriku ja riigi
ühinemisele., kuid hiljem viib nende lahutamisele.
5. ÕIGUS KUI JUMALIKU ILMAKORRA OSA
Keskaegse õigusfilosoofia kujunemiskäigus moodustub skolastikute koolkond(mõistuse
esiletõstmine tahte ees, rõhutatakse Jumala tahet – see on õiguse ja seaduse ürgne põhi),
Aquino Thomas (1225-1274) – „Summa Theologica“ Skolastikud lähtuvad põhimõttest, et
annaabi.ee 
