Subdukteeruv ookeaniline maakoor deformeerib mandrilise maakoore äärt (tavaliselt vee alla vajunud, self). Seal toimub madalatemp, kõrge rõhuga moone. Saarkaaretagune nõgu ääremeri. 1)reliktne saarkaar asub ookeanilisel koorel 2)sekundaarne saarkaar mandrilisel koorel (nt. Jaapan lahti rebitud, venitatud mandrilise maakoore osa) Subduktsioonil vahelduvad survepinged. Võib välja areneda sekundaarne ääremeri. Võõrplokid e terreinid ookeani spreedingu protsessis mandriäärega liitunud mitmesugused geostruktuurid. 1)Saarkaared arengu lõpus surutakse vulkaanilised saarkaared mandriääre külge. 2)Ookeaniplatood 3)Ookeanipõhja fragmendid 4)Lagunenud mandrilaamade osad nn. mikrokontinendid. Aktiivne mandriäär kasvab subduktsioonivööndis mitmesuguste akretsiooniliste, terreiniliste ja magmaliste protsesside läbi. Ka mandrite põrke protsess on terreiniline liitumine.
vulkaanilised platood 3. Mandriline vöönd(ookeani äär) Passiivne: self, mandrinõlv, mandrijalam Aktiivne: lisalt selfile jt ookeanisüvik+vulkaaniline saarkaar või vulkaaniline mandriäär(kurdmäestik) harva ka transformmurrang 95. Aktiivne ookeaniäär, selle peamised tüübid. 96. Ookeanisüvik, subduktsioonivöönd, akretsioonikiil, melanzinõgu. 97. Ofioliidid ja terreinid (võõrplokid) Ofioloofid: ookeanipõhjalt subduktsioonil maha kooritud kivimkompleksid, leitakse akretsiooniskillust. 98. Wilsoni tsükkel- hiidmandrite lagunemise-tekkismise protsessis ilmuvad-kaovad mandritevahelised ookeanibasseinid. 21 99. Wilsoni tsükkel e superkontinentide tsükkel. Maa ajaloos on mitu korda tsükliliselt vaheldunud mandrite lõhenemise ja hajumise ning nende ühtekoondumise staadiumid
annaabi.ee 
