(olmereovesi, tootmisreovesi, sademevesi). Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. 69. Veeerosioon algan nn tilkeerosioonist st. lagunevate vihmapiiskade mõju mullaagregaatide lagunemisel. Tuuleerosioon deflatsioon, muldade ärakanne tuulega. Erosiooni põhjustavad: kündmine; karjatamine; metsade raie; niisutamine, sooldumine, kõrbestumine. Erosiooni pidurdavad: kontuurkünd, lihtkülv, põllukaiseribad, terrassitamine, (karjatamise piiramine, metsade istutamine). 70. Kõrbestumine ehk aridifikatsioon. Põhjused: inimtegevus liigne karjatamine, vale viljelustehnoloogia, intensiivne ja üleliigne harimine; looduslikud periooditi esinevad põuad. Tagajärjed: taimkatte hävimine, mullastruktuuri muutus, ala muutumine viljatuks kõrbeks. 71. Sooldumine Põhjused:
Muld moodustub keskmiselt 12,5 t/ha, st 0,4 cm. Erosiooni tõkestamine Eestis on 10% kogu põllumajandusmaast erosiooniohtlik. Põhiliselt Võru, Valga ja Põlva maakonnas. Tuuleerosioon haarab 500 000 ha põllumaast Eestis, eriti Lääne-Eestis ranniku lähedal, kus on liivakad mullad. Eestis ei tohiks harida nõlvu, mille kallakus ületab 10º ja mitte raiuda sealt metsi maha. Traditsioonilised erosioonitõkestusmeetodid on kontuurkünd, lintkülv, põllukaitseribad, terrassitamine. 1. Kontuurkünd künd ja harimine risti nõlvaga (5º ja 10º). Tänu sellele pidurdatakse vee vool, veel on rohkem aega mulda imendumiseks, pidurdab erosiooni. 2. Lintkülv v. ridakülv nt. mais ja rohttaimed. 3. Põllukaitseribad hekid, metsaribad, hoiavad kinni ka tuuled. 4. Terrassid nõlva astmeliseks muutmine, eriti järskudel nõlvadel. 5. Ilma künnita harimine st. otsekülv. Umbrohutõrje kemikaalidega. USA-s 1/3 kogu põllumaast.
annaabi.ee 
