Eesti loodus ja majandusgeograafia eksam
Pandivere staadiumi algul nii Võrtsjärve kui Peipsi jääpaisjärve veetase langes ning väljavool
Võrtsjärvest lõunasse katkes. 11 000 a.t. laius Läänemere nõos Balti jääpaisjärv, välja olid kujunenud
Kesk-Eesti jõed, kujunema hakkasid Põhja-ja Lääne-Eesti jõgede ülemjooksud (eelkõige idapoolsed).
Peipsi jääpaisjärve veetaseme langemine tingis Lõuna-Eesti jõgede lõikumise sügavamale. Lõuna-
Eesti jõgedel olid juba välja kujunenud tänapäevastega sarnased, sügavad terrassiliste veergudega
orud.
Jääajajärgsel ajal Põhja-Eesti jõed pikenesid alamjooksu suunas vastavalt Läänemere veetaseme
alanemisele. Alanud Balti klindi tõus merest tõi kaasa intensiivse erosiooni, orgude sügavnemise ja
terrasside kujunemise alamjooksuorgudes.
Tänapäeval Põhja-Eesti jõeorud pikenevad mere suunas ja toimub paekalda erosioon, Lõuna-Eesti
jõeorgude erosioonibaas on kerkinud, mis toob kaasa jõesete kujunemise alamjooksul ja jõelammide
kiire arengu.