Eesti arhitektuuri näited
ja teravatipulise katusega torn, kas õllekoda või hobuveski. Kõik need ehitised modustasid nii
jõelt kui ka kaldalt vaadeldava ühtse ansambli. Tänaseks allesjäänud hooned on säilitanud
suuresti oma endise ilme. Algselt regulaarse lahendusega väike park rajati 18. sajandi lõpus.
Regulaarpargi perioodist on pärit peahoonest lõunasse jäävas pargiosas pärnaalle fragmendid.
Regulaarsena on kjundatud ka tagaväljak, mis laskub kolme muldterrassina Emajõe kalda
poole. Terrasidele oli rajatud barokne ehisaed. Baroki reeglite kohaselt oli peahoone
tagafassaadil avatud vaade Emajõele ning vastas asuvale luunja mõisale. Tagaväljaku
põhjaosas asusid kaks vabakujulist tiiki. Ida pool raamis väljakut puuderida, mille tagant
algas pargi vabakujuline osa. Parkmetsas asus peahoone lähedal tiik, mille kõrvale oli
kuhjatud künkake- seal võis paikneda paviljon, kust sai vaadelda Vana- Kastre linnuse
romantilisi varemeid.
(Nutt & Maiste, Tartumaa mõisad, 2005) lk 25-26
annaabi.ee 
