"Eestartutaga" Jaan Puna maalinäitus
mõtteselgus on talle lähedased. Inimesi neil piltidel reeglina pole, üksnes lage ja
metafüüsiline linnaruum, nagu Chiricol, üksnes arhitektuuri kahekõne vaatajaga. Majade
fassaadid mõjuvad otsekui dekoratsioonid, mida saaks teisaldada, nagu kulissid, mille taga
võib avaneda midagi sootuks teistsugust. Tühjad aknaavad, vahel tumedast taevast niitidega
alla riputatud, loovad müstilise atmosfääri. Jaani kiriku terrakotafriiside hämarusse jäävatest
nissidest kumavad sajanditetagused skulptuurportreed, lapsepõlvekodu korpas värviga
poikvel uksel viirastub varjuna ema kuju.
Kuigi Punga eelistab maalida elutut ainet, on huvitavaks lõiguks tema loomes autoportreed.
Need enesepeegeldused on kontseptuaalsed rollimängud eriajastutega, uurimused mehe
imagost ja hingeseisunditest neis: maskuliinsuse kehastus toreadoori kostüümis, abitu
annaabi.ee 
