Eesti kunst keskajast klassitsimini
4-nishides
paiknevad pika reana terrakotapead. Interjöör on veelgi ainulaadsem. Algselt krohvimata ja
seetõttu loomulikust tellisevärvist kumava basilikaalse võlvruumi kunagisse kaunistussüsteemi
kuulusid sajad terrakotapead, -figuurid, ja reljeefid. Need paiknesid konsoolidel, kapiteelidel,
talumliistudel ja päiskividel, mis olid seotud ristroidvõlvide piltlikult väljendatud
tugisüsteemiga. Nad esinesid ka suureformaadiliste terrakotafiguuridena kiriku piilaritel ja
seintel, mis Eesti keskaegses kirikuarhitektuuris olid üldreeglina jäetud puhasteks, plastiliselt
kaunistamata ja liigendamata pindadeks. Kiriku kompositsioonis ja ehitusvormides esineb
kõrggootikale omaseid iseloomujooned.
Nõo kirik:
3-lööviline võlvitud kodakirik tavalisest suurema 4-nurkse kooriruumiga. Ruumipilti valitseb
suhteliselt lai ja kõrge kesklööv, mida katavad 8-roidelised domikaalvõlvid. 2 paari saledaid