Curie'd(Marie, Irene,Julio,Pierre). Rad kiirgus koosneb 3 Röntgen-, - ja -kiirguse puhul on siivert võrdne greiga, komponendist: kiirgus- He tuumade voog, tekib kuid neutron- ja -kiirgus on ohtlikumad, nende puhul lagunemisel, kui tuumast eraldub osake e heeliumi tuum vastab 1Gy kolmele kuni kümnele siivertile(1Gy=3...10Sv) kiirgus- kiirete elektronide voog, mõne millimeetri paksune Tuumaenergia saamine ja kasutamine: 1. muundades Termotuumareakts : Deuteerium -> tritium -> heelium + radioaktiivse kiirguse energia elektri- või soojusenergiaks. 2. neutron + gammakiirgus. Tuumafüüs kasut meditsiin, energia kasutades raskete tuumade lõhustumisel vabanevat energiat. tootmine, arheoloogia, sõjandus, tuumajaam, kiirendid. Kasutusel tuumareaktorites tuumajaamades. 3. kasutades Termotuumareakts toimuvad termotuumapommis, päikesel, kergete tuumade ühinemisel vabanevat energiat. Massidefek tähtedel.
III põlvkonna tähed (päikesetaolised) Tähtede evolutsioon -Ühe tähe puhul miljoneid kuni kümneid miljardeid aastaid tagasi kestev protsess gaasi- ja tolmupilve gravitatsioonilistest kokkutõmbumistest kompaktse jäänuki (valge kääbus, neutrontäht, must auk) moosustumiseni või tähe täieliku hävinemiseni supernoova plahvatuses. -Evolutsiooni juhtivaks jõuks on gravitatsioon, mis suurema osa eluea jooksul kindlustas termotuumareaktsioonide toimumise -Termotuumareakts tüüp ja kiirus sõltuvad kriitiliselt temperatuurist, mille omakorda määrab kokkutõmbuva gaasipilve mass. Mida suurem tähe mass, seda kiirem evolutsioon! Väiksema massiga tähtedes prooton - prootontssükkel (pp), suurem massiga tähtedes süsiniktsükkel (CNO) Ühe He tuuma tekkimisel vabaneb energiat ca 20-25 MeV (3,2 4*10^12 J). Päikese tuumas on keskmiselt energia produktsioon 0,001 W/kg tuhat korda väiksem kui inimkehas!
pooleni esialgsest(NT.plutooniumi poolestusaeg on 24 400 aastat) 6.tuumareaktsioonid *tuumareakts-des tekivad uued isotoobid *tuumareaktsioone kutsutakse esile neutronite voogudega, sest neutron tänu laengu puudumisele liitub kergesti tuumaga, tuues kaasa reaktsiooniks vajalikku kineetilist energiat. *tuumareaktsioone on 2 liiki : 1.raskete tuumade lõhustumine 2.kergete tuumade lõhustumine ehk sünteesireakts./termotuumareakts. 7.tuumade lõhustumine.ahelreaktsioon Aatomi tuum lõhustub siis,kui me suudame teda ergastada, see tähendab ,et ta neelab neutroni. Selle tulemusena aatomi tuum jaguneb kaheks osatuumaks ja vabaneb 2-3kiiret neutroni, mis omakorda võivad põhjustada naabertuumade lõhustumise jne. Tekib ahelreaktsioon-see on reaktsioon, mis põhjustab iseenda jätkumise. 8.neutronite paljunemistegur reaktsiooni kulgemist kirjeldab neutronite paljunemistegur.
· Tuumareaktsiooni liigid: 1. Tuumalõhustamisreaktsioon e lagunevad tuumad Toodetakse energiat Energia väljendub osakeste liikumises Tehakse tuumareaktorites, et kiirgus ei väljuks, ons ee ümbritsetud 1,5 m paksuse betoonseinaga On kontrollitav Kontrollitakse juhtvarrastega 2. kergemad tuumad ühinevad ja muutuvad raskemateks e ühinemisreaktsioon toimuvad tähtedes termotuumareakts, sünteesireakts, fusioon Elementaarosakesed · pole jagatavad väiksemateks osadeks · ei lagune tükkideks · muunduvad üksteiseks · muundumisprotsessid alluvad looduse põhiseadustele: 1. energia, impulsi (= mass . kiirus) ja laengu jäävus (suletud süsteemis kehade igasugusel vastasmõjul impulss muutumatu) 2. energia miinimumi printsiip 3. tõrjutusprintsiip (ei saa olla osakesi, mis ühes süteemis ja täiesti ühes olekus)
keerisjad plasmavood. Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Põrkuvad ja seal liigub üks maakoor teise alla, sulab seal ja tekib süvik. Teine maakoor kurdub mäestikuks ja tekib uut maakoort juurde. Päike- vanus ca 5 miljardit aastat, koosneb vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Läbimööt 1,39 milj km, t° südamikus 130000000°C, pinnal 60000°C. Kaugus maast 150 000000km. Suure rõhu ja t° termotuumareakts- vesinik liitub heeliumiks. Kiirgab elektromagnetilist kiirgust, mis jõuab maapinnani 8 1/3 min. Päikese kroon- hõreda ja kuuma gaasi pilv. Päikesetuul- kroonist pidevalt eralduv hõreda ja kuuma plasma (elektronide ja prootonite) pidev voog. Pöördellipsoid- maa kuju. Maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi. Maa ümbermööt 40 075km. Pööripäevad- Suvine pööripäev (21. või 22.juuni) on põhjapoolkera kallutatud Päikese suunas. Talvisel (21
annaabi.ee 
