jahutatakse ning varjestatakse. 5 3 TUUMAELEKTRIJAAMADE LEVIK 30 riigis üle maailma on kokku 442 tuumareaktori, mille koguvõimsus on 372 GWe. Praegu ehitatakse 30 uut reaktorit ja planeeritud on 94 reaktori ehitus. Tuumaelektrijaamad toodavad 16% maailma elektrist. 6 4 TULEVIKU TUUMAELEKTRIJAAMAD Hetkel töötatakse välja uusi neljanda põlvkonna tuumalõhustumise reaktoreid, mis lubavad olla palju puhtamad ja ohutumad kui praegused. Termotuumareaktorid, mis on veel väga varajases arendus faasis, eemaldavad või vähendavad probleeme, mis seostuvad tuumalõhustumise reaktoritega. Mitmed riigid on alustanud tooriumil põhinevate tuumaelektrijaamade välja arendamist. Toorium on neli korda levinum maakoores kui uraan. Maakoores peaks olema piisavalt tooriumi, et täita praegust energia vajadust tuhandeteks aastateks. 7 KOKKUVÕTE
Termotuumasünteesi käivitamine nõuab aga ülikõrgeid temperatuure (üle 40 000000 K), et ületada nn. Coulombi potentsiaal ja viia tuumaosakesed üksteisele nii lähedale, et tuumajõud toimima hakkaksid. Termotuumareaktorid e. fusioonreaktorid Termotuumaenergia tootmiseks mõeldud reaktorite ehitamisel on peamiseks takistuseks just sünteesiks vajalik ülikõrge temperatuur, mida ükski maapealne materjal ei talu. Katsereaktorite seas on tuntuimaks nn. Tokamak tüüpi termotuumareaktorid, kus plasmat hoitakse sulustatuna tugevas magnetväljas (magnetic confinement). 1993. a. detsembris andis Princetoni katsereaktor kontrollitava termotuumareaktsiooni tulemusena 5.6 MW energiat. Seda loeti oluliseks
Teise põlvkonna reaktori liigid: 1. Surveveereaktor (PWR) 2. Keevvee reaktor (BWR) 3. Surveraskeveereaktor (PHWR) 4. Täiustatud gaasijahutusega reaktor (AGR) 5. Kergevee grafiitaeglustiga reaktor (RBMK) Järgmise põlvkonna reaktori liigid: 1. Gaasjahutusega kiire reaktor 2. Pliijahutusega kiire reaktor 3. Sulasoolareaktor 4. Naatriumjahutusega kiire reaktor 5. Ülekriitilise veega jahutatud reaktor 6. Ülikõrgtemperatuurne reaktor Termotuumareaktorid Lõhustumine pole ainus võte tuumaenergia vabastamiseks. Energia saab vabaneda ka kergete tuumade ühinemisel, samuti keskmisteks. Kõige soodsam on tuumasünteesiks kasutada kõige kergemat tuuma, milleks on vesinik, et muuta see heeliumiks. Kahjuks pole harilikus vesinikus heeliumi tuuma moodustamiseks vajaminevat neutronit. Samas on loodusliku vesiniku hulgas 0,015% niinimetatud rasket vesinikku ehk deuteeriumi, mille tuum koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist
(BWR) ja 2 täiustatud keevaveereaktorit (ABWR), summaarse võimsusega 8,212 GWe. Aatomielektrijaamad klassifitseeritakse vastavalt seal paigutatud reaktoritele: o soojus neutronitel töötavad reaktorid, kus kasutatakse spetsiaalseid neutroni aatomituuma aeglustajaid; o kergel veel töötavad reaktorid; o grafiitreaktorid; o kiirete neutronite reaktorid; o subkriitilised reaktorid, kus kasutatakse väliseid neutronite allikaid; o termotuumareaktorid. Väljastava energia järgi jagatakse aatomielektrijaamad (AEJ): o ainult elektrienergia tootmiseks; o nii elektrienergia kui ka soojusenergia tootmiseks; o ainult soojusenergia tootmiseks. Aatomielektrijaamade eelised: o kahjulike jäätmete puudumine; o radioaktiivseid jäätmeid on mitu korda vähem söe baasil töötaval analoogsel elektrijaamal; o kasutatava kütuse väike maht, võimalus peale tema ümbertöötlust kasutada korduvalt;
annaabi.ee 
