Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid
lagunevad. Tuumade ühinemisel ja lagunemisel saadud energiat kasutatakse
termotuumareaktsiooni süütamiseks. Vesinikupomme hakati valmistama sellepärast, et
tuumade lõhustumisele toetuvat energiat ei saanud suurendada, kuna seda oleks läinud liiga
paljuks ja see on ohtik. Tavalise tuumapommi lõhkejõud oli tegelikult väike, ainult paar
protsenti tuumapommi võimsusest kulus plahvatusele. Ülejäänud tuumaosakesed kadusid
ahelreaktsiooni käigus laiali. Termotuumapommidel hakkasid kerged tuumad ühinema ning
plahvatusel eralduv energia suurenes. Selleks reaktsiooniks oli vaja väga kõrget temepratuuri
(ca 10-100 miljonit kraadi) selliseid reaktioone nimetakse termotuumareaktsioonideks.
(Loide)
Esimene termotuumapomm plahvatas 1. november 1952. Seda pommi katsetas USA (Nov. 1,
1952 | First Hydrogen Bomb Test, 2011).
Vesinikupommi on maailmas katsetanud ainult kuus riiki: Venemaa, USA, Suurbritannia,
Hiina, Prantsusmaa ning India
annaabi.ee 
