160-170 C. Eriti vastupidavad on termofiilsete bakterite spoorid. Pärm- ja hallitusseened hukkuvad juba temperatuuril 50-60 C ja nende spoorid 65-80 C juures. Mikroobide termosesistentsus võib muutuda sõltuvalt keskkonna omadustest. Nt! pH, keskonna tihedus. Mikroobide hukkumise kuumutamisel niiskes keskkonnas, põhjustavad muutused nukleiinhapete ja valkudega. Võimalikud tsütoplasma membraani kahjustused. Bakterite spooride kõrge termosresistentsus on põhjustatud vaba vee vähesest sisaldusest. Termoresistentsus on seotud tipikuliinhappe ja Ca sisaldusega. Keskonna optimaalse kasvutemperatuuri alanemisel väheneb mikroobide paljunemis kiirus ja aluseliste protsesside aktiivsus. Paljud roiskbakterid ja toidu mürgistusi tekitavad bakterid on mesofiilsed. Harilikult ei paljune temperatuuril alla 4 C. Ehki mikroobide elutegevus on peatunud jäävad paljud neist pikaks ajaks anabioosi seisundisse ehk soike seisundisse
160-170 C. Eriti vastupidavad on termofiilsete bakterite spoorid. Pärm- ja hallitusseened hukkuvad juba temperatuuril 50-60 C ja nende spoorid 65-80 C juures. Mikroobide termosesistentsus võib muutuda sõltuvalt keskkonna omadustest. Nt! pH, keskonna tihedus. Mikroobide hukkumise kuumutamisel niiskes keskkonnas, põhjustavad muutused nukleiinhapete ja valkudega. Võimalikud tsütoplasma membraani kahjustused. Bakterite spooride kõrge termosresistentsus on põhjustatud vaba vee vähesest sisaldusest. Termoresistentsus on seotud tipikuliinhappe ja Ca sisaldusega. Keskonna optimaalse kasvutemperatuuri alanemisel väheneb mikroobide paljunemis kiirus ja aluseliste protsesside aktiivsus. Paljud roiskbakterid ja toidu mürgistusi tekitavad bakterid on mesofiilsed. Harilikult ei paljune temperatuuril alla 4 C. Ehki mikroobide elutegevus on peatunud jäävad paljud neist pikaks ajaks anabioosi seisundisse ehk soike seisundisse
annaabi.ee 
