jooksul, sõltuvalt liigist. Tunduvalt termoresistentsemad on bakterite spoorid. Paljud neist võivad elada üle koguni mõne tunnise keetmise. Niiskes kuumuses hukkuvad bakterite spoorid temperatuuril 120-130 C, 20-30 min jooksul. Kuivas kuumuses võtab see aga aega 1-2 tundi ja temperatuur on kõrgem, 160-170 C. Eriti vastupidavad on termofiilsete bakterite spoorid. Pärm- ja hallitusseened hukkuvad juba temperatuuril 50-60 C ja nende spoorid 65-80 C juures. Mikroobide termosesistentsus võib muutuda sõltuvalt keskkonna omadustest. Nt! pH, keskonna tihedus. Mikroobide hukkumise kuumutamisel niiskes keskkonnas, põhjustavad muutused nukleiinhapete ja valkudega. Võimalikud tsütoplasma membraani kahjustused. Bakterite spooride kõrge termosresistentsus on põhjustatud vaba vee vähesest sisaldusest. Termoresistentsus on seotud tipikuliinhappe ja Ca sisaldusega. Keskonna optimaalse kasvutemperatuuri alanemisel väheneb mikroobide
jooksul, sõltuvalt liigist. Tunduvalt termoresistentsemad on bakterite spoorid. Paljud neist võivad elada üle koguni mõne tunnise keetmise. Niiskes kuumuses hukkuvad bakterite spoorid temperatuuril 120-130 C, 20-30 min jooksul. Kuivas kuumuses võtab see aga aega 1-2 tundi ja temperatuur on kõrgem, 160-170 C. Eriti vastupidavad on termofiilsete bakterite spoorid. Pärm- ja hallitusseened hukkuvad juba temperatuuril 50-60 C ja nende spoorid 65-80 C juures. Mikroobide termosesistentsus võib muutuda sõltuvalt keskkonna omadustest. Nt! pH, keskonna tihedus. Mikroobide hukkumise kuumutamisel niiskes keskkonnas, põhjustavad muutused nukleiinhapete ja valkudega. Võimalikud tsütoplasma membraani kahjustused. Bakterite spooride kõrge termosresistentsus on põhjustatud vaba vee vähesest sisaldusest. Termoresistentsus on seotud tipikuliinhappe ja Ca sisaldusega. Keskonna optimaalse kasvutemperatuuri alanemisel väheneb mikroobide