kujundamine on autonoomne ning seda mõjutab perifeerselt retseptoritelt ja kesknärvisüsteemi teiselt osadelt saadav informatsioon. Hingamisneuronite aktiivsust mõjustab periveeriast lähtuv informatsioon, mida edastavad mehhano- (aeglaselt adapteeruv, kiirelt adapteeruv, lihaskäävid ja Golgi kõõluseorgan), kemo- (perifeerne ja tsentraalne), termo- ja valusensorid. Lisaks vere keemilistele muutustele mõjutab hingamist veel termosensoreilt ning valusensoreilt ja veresoonkonna rõhusensoreilt lähtuv informatsioon. Ka mitmed hormoonid stimuleerivad kopsude ventilatsiooni. Hingamiselundite hulka kuuluvad hingamisteed ja kopsud. Kopsualveoolides püsib O2 osarõhk kõrge, kopsukapillaaridesse siseneb aga madala O2 osarõhuga venoosne veri. Süsinikdioksiidil esineb osarõhkude vastupidine diferents. Need osarõhkude diferentsid kujutavad endast O2 ja CO2 difusiooni ja seega ka pulmonaalse gaasivahetuse "liikumapanevat jõudu"
Sõltuvalt impulsside juhtimise suunast eristatakse perifeeriast seljaajju sisenevaid, sensoorseid impulsse kandvaid, ülenevaid e astsendeeruvaid, ja kõrgematelt ajuosadelt pärinevaid enamasti motoorseid impulsse kandvaid, alanevaid e desendeeruvaid juhteteid. Olilisemad ülenevad juhteteed on seljaaju-piklikaju, seljaaju- talamuse ja seljaaju-väikeaju kulglad, mis juhivad peaaju erinevatesse osadesse sensoorset infot naha ning lihaste puute-, valu- ja termosensoreilt. Tähtsamateks alanevateks juhteteedeks on püramiidsüsteem ja mittepüramiidsüsteem. Püramiidsüsteemi mood suurajukoore pretsentraalkääru motoorse ala suurte püramiidrakkude jätked, mis läbivad sisekihnu, laskuvad alla ajutüve ventraalses osas, ristuvad pklikaju piirkonnas ning jõuavad alaneva külgmise ja kõhtmise suurajukoore-seljaaju kulglana seljaaju eesarvede motoneuroniteni, mille kason innerveerib skeletilihast. Püramiidsüsteemi kaudu juhitakse meie tahtlikke liigutusi
annaabi.ee 
