kui väljaspool rakku? Kui osmootne rõhk raku väliskeskkonnas liiga kõgeks tõuseb, siis mikroobid hukuvad, kuna ei saa toitaineid. Osmootne rõhk peab raku sees olame suurem kui välja s sest vastasel juhul pressitaks rakk kokku. Mis on osmoprotektorid ja milleks neid elusrakkudele vaja on? Osmoprotektrid on ained, mida rakk välise osmootse rõhu tõustes tootma hakkab, et tõsta rakusisest osmootset rõhku. Nei on vaja lisaks kaitsele ka N ja C varuallikatena, need tõstavad termoresistentsust (ka külma vastu, takistavad jääkristallide teket), suurendavad kuivataluvust. Kuidas mõjub mikroobidele kuivus? Kuidas rakud saavad end kaitsta kuivamise eest? Miks soola või suhkru rohke lisamine toiduainetele aitab neid hoida riknemise eest? Kuivamine on enamikule mikroobidele kahjulik. Kuivamise eest kaitsevad mikroobin end teatud osmoprotektorite abiga, nt trehhaloos. Soola või suhkru rohke lisamine toiduainetesse tõstab toiduainetes osmootset rohku nii palju,
aminohapete vahel. Üldist seaduspärasust on siin raske välja tuua, kuna iga ensüümi puhul on sidemete kombinatsioon erinev. Nende valkude glütsiinisisaldus on võrreldes mesofiilse päritoluga ensüümidega väiksem (muutes nad inertsemaks), nad on tihedamalt kokku pakitud ning nende südamik on apolaarne. Hüdrofoobne südamik takistab solventide ligipääsu valgu sisemistele regioonidele, muutes valgud sel viisil denatureerumise suhtes resistentsemateks. Valkude termoresistentsust suurendavad shaperonid. Termofiilsete bakterite valgud ei ole resistentsemad mitte ainult kõrgele temperatuurile vaid ka ekstreemsele pH-le, rõhule, sooladele, orgaanilistele solventidele ja detergentidele. Termofiilide puhul tekib ka see küsimus, kuidas on stabiliseeritud nende DNA. Üheks kaitsemehhanismiks on DNA positiivse superspiralisatsiooni suurendamine pöördgüraasi abil (unikaalne topoisomeraas, mis on olemas ainult termofiilidel)