huumuse teke tänu mikroobilise aktiivsuse suurenemisele, õhustamisele ja orgaanilise 7 materjali segunemisele, mis on tingitud vihmaussideliikumisest ja toitumisest. Üldiselt on orgaaniline materjal taimedele mürgine, kuid seda mürgitust on võimalik eemaldada vihmausskomposteerimisel. Samuti väheneb ka inimese patogeeniliste (haigustekitajate) mikroorganismide populatsioon. Vermikompostimisel on alati soovitatav enne vermikomposti kasutamist töödelda seda termofiilselt (st vermikomposti on vaja töödelda kõrgemal temperatuuril teatud aja vältel), et hävitada ka alles jäänud patogeenid ehk haigustekitajad. Vermikompostimise süsteeme kasutatakse väga laialdaselt. Neid võib kasutada väikeste kompostritena, kus kompostitakse majapidamises tekkinud orgaanilisi jäätmeid (näiteks kontorites, koolides ja kodudes). Samuti on võimalik kasutada vermikompostimise põhimõtet
Maailmapanga uurimistel on vesi Kesk- ja Lõuna-Euroopas muutunud taimekasvu piiravaks faktoriks. Kompostide valmistamise ja tulemusliku kasutamise eelduseks on agrokeemia ja agrotehnoloogia põhitõdede tundmine ja omandamine. Kompostimine on füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside kompleks. Kompostimine võib toimuda aeroobselt või anaeroobselt. Mesofiilselt tº 20...40ºC Termofiilselt tº 50...70ºC Kompostimine võib toimuda vedelal, kuivaine (KA) alla 8%, kuid mitte alla 5%; poolvedelal KA 8...16%, soovitav 12%; tahedalt KA 16,1...35%, soovitav 25...35%. Kompostimise protsess koosneb: kasutatavate materjalide kihtidena paigutamine, segamine, aeratsioon ehk õhutamine, käärimisprotsessi käivitamine, temperatuuri tõus, mis algab heades tingimustes vahetult peale materjalide segamist aeratsioonis.
annaabi.ee 
