“Orgaanika kui masin - masin kui orgaanika – Stelarci teose “Kolmas käsi” näitel”
Ajusrumas inimestel on tuksuvad südamed. Surnud kehad ei pea lagunema ja peaaegu
surnud kehad ei pea surema. Surm tähendab tänapäeval tehnoloogiast lahtiühendatust.
Surnud, peaaegu surnud, veel sündimata ja osaliselt elavad eksisteerivad üheaegselt.
Me elame laipade, kooma, krüogeenika ja kimääride ajastul.” ( http://stelarc.org )
Tehnoloogia justkui kaotab tingliku piiri eluta ja elusa looduse vahel. Meenub
prohvetlik Arnold Svarzeneggeri poolt kehastatud legendaarne Termitaator – pooleldi
inimene pooleldi masin – küborg, masin-orgaanika kelles/milles on ühendatud kaks
poolust, anorgaaniline ja orgaaniline mis ühilduvad läbi nanotehnoloogia sel viisil et
tekib justkui uus liik, meie inimlik osa võtab üle nii mõndagi masinast kui sellega
ühineb. Masinlikkus oleks justkui üks tee haavamatusse ja surematusse, võit nõrkuse
ja degeneratsiooni üle. Stelarc tegeleb oma töös “Kolmas käsi” (robotkäega
perfomance`id aastatest 1980-1998, vt lisa 1
annaabi.ee 
