Euroopa Liidu alused
Selle
tulemusel on viimaste aastate vastuvõetud EL-i õigusakte palju kergem
ühildada liikmesriikide siseriiklikesse seadusandlustesse, kui seda on
1960-ndate ja 1970-ndate aastate aegu vastu võetud õigusaktide puhul.
Siit tuleneb ka soovitus EL-i liikmesriikidele: harmoniseerimisel tuleks
kasutada sekundaarseid õigusakte ja neis kasutatavaid termineid ning
samas hoiduda varemail aegadel välja antud asutamislepingute ja nende
terminoloogiate mõõduvõtust.
EL-i seadusandlusega kohanemine on kõigile EL-iga ühinenud riikidele
valuline protsess. See eeldab võõraste õigusloomemudelite ja võõraste
keelte omaks võttu. EL-i õigusaktid osutuvad liikmeiks pürgivaile
riikidele sageli kasuistlikeks ja süsteemilt tundmatuiks. Ka on selliste
õigusaktide sisu seletamine tihti keeruline rohkete muudatuste ja
tõlgendust muutva õiguspraktika tõttu. Võib öelda, et seadusandluse