Mitmekeelne oskussuhtlus
tumatult, eeldatakse ka, et seda on võimalik tajuda, sh ilma keele
vahenduseta. Sellel põhineb mõistest lähtumise algne idee: mõisted
on kõigepealt teada, seejärel nad defineeritakse ja alles kõige lõpuks
varustatakse parimate võimalike terminitega, mis on teadlikult valitud
ja standarditud nii sisu, funktsioonide kui ka kasutuse mõttes.
Onomasioloogiline lähenemine on olnud valdav ka Eesti oskus-
keeleõpetuses. „Terminoloogi huvitavad ennekõike eriala mõisted kui
sisuüksused, nende piiritlemine ja nimetamine. Nimetamisüksuseks on
seejuures oskussõna, mida kunagi ei saa paika panna mõistet tundmata.
Seetõttu on tegelikus eesti terminoloogiatöös mõistest (mitte sõnast!)
lähtumine olnud loomulik nõue juba algusaegadest saadik.” (Erelt 2007:
Terminoloogiateooriatest 55
25) Henn Saari pehmendab väidet veidi, rääkides mõiste „küllaldastest
annaabi.ee 
