Oskuskeelend on mingi eriala nõudel tekkinud oskuskeele loomulikkeelne nomineeriv üksus (sh sõnamoodustusmorfeemid, morfeemijärjendid, püsiväljendid) · Termin on üheainsa tähendusega, terminoloogilises väljas ehk süsteemis ja põhimõtteliselt defineeritav (kuid see on raske). · Termin alati seotud mõistega, ühetähenduslik või püüdleb selle poole, stiililiselt neutraalne, süsteemne. Terminilisus on olulisel määral tüve omadus (paljand, paljandiline, paljandama...) Oskuskeelekorraldus osa keelekorraldusest = üld- + oskuskeele- + nimekorraldus. Oskuskeelekorraldus on oskuskeele teadlik arendamine. Oskuskeel kirjakeele allkeel. Oskuskeele eripärad on vajadus ühetähenduslike sõnade järele, vajadus mõisteid üksteisest eristada (põhjus/ajend), abstraktsete üldistavate sõnade rohkus (kultuur, toode, teenus, kvaliteet).