Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded
Eesti iseseisvumine 1918. aastal võimaldas hakata kasutama keelt haridusasutustes ning
esimeseks eestikeelseks ülikooliks sai Tartu Ülikool (1919). (Erelt jt. 2007: 34-36)
Viimaste sündmustega hakkas üha enam muutuma tähtsaks asjaajamiskeele roll, sest
eesti keelest oli saanud riigikeel ning haridus- ja teaduskeel. Tekkis vajadus luua ja
korrastada keele oskussõnavara kõrgharidus- ja teaduskeele tasemel. Eestikeelse
teadussõnavara rajamisel ning erialase terminileksika väljaarendamisel on oluline koht
Johannes Voldemar Veskil, sest just tema mõjusale tegevusele
terminoloogiakomisjonides fikseeriti eestikeelsete oskussõnade süsteem paljudel
erialadel. (Kull 2000: 56-67)
Jõudsalt areneva eestikeelse terminoloogia arengu katkestas Teine maailmasõda ning
paljud kartoteegid ning materjalid hävisid või läksid kaotsi. Terminoloogiatööga hakati
taas rohkem tegelema alles 1960. aastate keskpaigast
annaabi.ee 
